Selgitage kahtlused selle eksklusiivse diagrammiga: millist Linuxi distributsiooni kasutada?

Paljudel juhtudel esitate endale alati sama küsimuse: millist Linuxi distributsiooni kasutada või millist Linuxi distributsiooni valida. Noh, midagi, mis kipub tekitama kahtlusi peamiselt GNU/Linuxi maailma uustulnukates, aga ka mõnes, kes on juba mõnda aega tegutsenud ja on ühest distrost tüdinenud ning otsustab proovida teistsugust.

Selles artiklis saate sõltuvalt teie vajadustest kontrollida, millise GNU/Linuxi distributsiooni peaksite valima. Kuid nagu ma alati ütlen, on parim see, millega tunnete end kõige paremini ja mis teile kõige rohkem meeldib. Oleme selle kohta juba palju artikleid koostanud parimad distrood, kuid seekord on see midagi väga teistsugust, midagi palju praktilisemat ja intuitiivsemat, sest ma jagan mõnda lihtne diagrammid mis viib teid teie tulevase operatsioonisüsteemi juurde, lisaks mõne valikukriteeriumi õppimisele.

Linuxi distributsiooni valimise kriteeriumid

Siin on abiks tulevase operatsioonisüsteemi või Linuxi distributsiooni valimisel kõige olulisemad valikukriteeriumid:

• Eesmärk: Esimene kriteerium, millele sobiva Linuxi distributsiooni valimisel tähelepanu pöörata, on eesmärk, milleks seda kasutatakse.
  • Üldine: enamik kasutajaid soovib seda üldiseks kasutamiseks, st kõigeks, nii multimeedia mängimiseks kui ka kontoritarkvara, navigatsiooni, videomängude jms jaoks. Nendel eesmärkidel on enamik distributsioone, nagu Ubuntu, Debian, Linux Mint, Fedora, openSUSE jne.
  • Otsesed/testidMärkus. Kui soovite distroot lihtsalt testimiseks või arvuti hoolduseks ilma partitsioone installimata või muutmata käivitada, on parim valik, millel on põhimälust käivitamiseks LiveDVD või Live USB režiim. Teil on palju nagu Ubuntu, Knoppix, Slack, Finnix, RescaTux, Clonecilla Live jne. Need kaks viimast diagnoosi ja remondi tegemiseks.
  • Konkreetsed: teine ​​võimalus on see, et vajate distributsiooni väga spetsiifiliseks ja konkreetseks kasutamiseks, näiteks arendamiseks, inseneritööks või arhitektuuriks, hariduskeskkondadeks, eeltestimiseks või turvaaudititeks, mängimiseks ja retromängudeks jne. Ja selleks on teil ka mõned spetsiaalsed, nagu Kali Linux, Ubuntu Studio, SteamOS, Lakka, Batocera Linux, DebianEdu, EskoleLinux, Sugar, KanOS jne. Lisateave siin.
  • Paindlik- Mõned distributsioonid võimaldavad suuremat kohandamist, näiteks Gentoo, Slackware, Arch Linux jne. Kuid kui soovite minna kaugemale ja luua oma distributsiooni nullist ilma, et peaksite tuginema millelegi, võite kasutada LFS.
• Kasutaja tüüp: teadmiste poolest on mitut tüüpi kasutajaid, näiteks algajad või uustulnukad GNU/Linuxi maailmas või edasijõudnud, aga ka edasijõudnud, kes otsivad sama, mida algajad, lihtsat, funktsionaalset distrot, hea ühilduvus ja see võimaldab neil teha oma tööd sujuvalt ja produktiivselt.
  • Algaja: Algajatele on olemas lihtsamad distrod nagu Ubuntu, Linux Mint, Zorin OS, Manjaro, MX Linux, Pop!_OS, elementaryOS, Solus OS jne.
  • Täpsem: Muud nende kasutajate distributsioonid on Gentoo, Slackware, Arch Linux jne.
• Keskkond: Teine asi, millele peaksite enne distributsiooni valimist mõtlema, on keskkonna tüüp, millele see on suunatud, kuna on distributsioone, mis sobivad nendesse keskkondadesse paremini kui teised.
  • Kirjutuslaud: kodus arvutis või kontoris, hariduskeskuses jne kasutamiseks saate kasutada distributsioone nagu openSUSE, Ubuntu, Linux Mint ja palju muud.
  • Mobiilne: Mobiilseadmete jaoks on olemas spetsiaalsed distributsioonid, nagu Tizen, LuneOS, Ubuntu Touch, postmarketOS, Mobian jne.
  • Server/HPC: sel juhul peaksid need olema turvalised, tugevad ja väga stabiilsed ning heade haldustööriistadega. Mõned populaarsed näited on RHEL, SLES, Ubuntu Server, Debian, Liberty Linux, AlmaLinux, Rocky Linux, Oracle Linux jne.
  • Pilv/virtualiseerimine: nendel muudel juhtudel on teil Debian, Ubuntu server, RHEL, SLES, Cloud Linux, RancherOS, Clear Linux jne.
  • manustatud: seadmed nagu nutitelerid, ruuterid, mõned kodumasinad, sõidukid, tööstusmasinad, robotid, asjade internet jne, vajavad ka operatsioonisüsteeme nagu WebOS, Tizen, Android Auto, Raspbian OS, Ubuntu Core, Meego, OpenWRT, uClinux, jne.
• abi: valdav enamus kasutajaid, eriti kodukasutajad, ei vaja tavaliselt tuge. Kui ilmnevad probleemid, pöörduge kellegi poole, kellel on sellel teemal teadmisi, või otsige lahendust foorumitest või võrgust. Teisalt on ettevõtetes ja teistes sektorites vaja tuge probleemide lahendamiseks.
  • Kogukond: need distributsioonid on tavaliselt täiesti tasuta, kuid neil puudub arendaja tugi.
  • äri hinne: Mõned on tasuta, kuid toetuse eest tuleb maksta. Toetamise eest vastutab ettevõte ise. Näiteks Red Hat, SUSE, Oracle, Canonical jne.
• Stabiilsus: olenevalt sellest, milleks kavatsete seda kasutada, kui teil on vaja saada viimaseid uudiseid väiksema stabiilsuse hinnaga või kui eelistate midagi stabiilsemat ja jõulisemat, isegi kui teil pole uusimat, võite valida järgmiste vahel:
  • Arenda/silu: leiate kerneli ja mõnede distributsioonide arendusversioone, aga ka paljusid muid tarkvarapakette. Need võivad olla kasulikud uusimate funktsioonide testimiseks, silumiseks või arengu abistamiseks vigadest teatamise kaudu. Teisest küljest tuleks neid versioone vältida, kui otsite stabiilsust.
  • stabiilne:
    • Standardne väljaanne: Versioonid ilmuvad aeg-ajalt, üldiselt võib see olla iga 6 kuu või aasta tagant ning neid uuendatakse kuni järgmise suurema versiooni saabumiseni. Need tagavad stabiilsuse ja see on meetod, mille on kasutusele võtnud paljud tuntud distributsioonid.
      • LTS (pikaaegne tugi): nii kernelil kui ka distrodel endil on mõnel juhul LTS-versioonid, st neil on hooldajad, kes on pühendunud värskenduste ja turvapaikade väljastamise jätkamisele pikemas perspektiivis (5, 10 aastat...), isegi kui neid juba on muud versioonid uusimad saadaval.
    • Veerev vabastamine: selle asemel, et käivitada täpsed versioonid, mis kirjutavad eelmise üle, käivitab see mudel pidevaid värskendusi. See teine ​​valik võimaldab teil kasutada uusimat, kuid see pole nii stabiilne kui eelmine.
• Arhitektuur:
  • IA-32/AMD64: esimest tuntakse Inteli poolt ka kui x86-32 ja teist kui EM64T või üldisemalt x86-64. See hõlmab muu hulgas uusimate põlvkondade Inteli ja AMD protsessoreid, mille jaoks on Linuxi kernelil erakordne tugi, kuna see on kõige levinum.
  • ARM32/ARM64: Teine on tuntud ka kui AArch64. Need arhitektuurid on tänu nende suurele jõudlusele ja tõhususele kasutusele võtnud mobiilseadmed, ruuterid, nutitelerid, SBC-d ning isegi serverid ja superarvutid. Linuxil on nende jaoks ka suurepärane tugi.
  • RISC-V: See ISA sündis hiljuti ja see on avatud lähtekoodiga. Tasapisi muutub see üha olulisemaks ja muutub ohuks x86-le ja ARM-ile. Linuxi kernel on olnud esimene, mis seda toetab.
  • POWER: See teine ​​arhitektuur on HPC maailmas IBM-i kiipides väga populaarne. Selle arhitektuuri jaoks leiate ka Linuxi tuumad.
  • teised: Muidugi on palju muid arhitektuure, millega Linuxi kernel samuti ühildub (PPC, SPARC, AVR32, MIPS, SuperH, DLX, z/Arhitektuur…), kuigi need pole PC- või HPC-maailmas nii levinud.
• Riistvara tugi: Mõned parima riistvaratoega on Ubuntu, Fedora ja muud populaarsed, sealhulgas neist tuletatud. Lisaks on mõned, mis sisaldavad tasuta ja patenteeritud draivereid, teised lihtsalt esimesi, nii et nende jõudlus ja funktsionaalsus võivad olla mõnevõrra piiratumad. Teisest küljest on alati probleem, kas distro on liiga raske või on 32-bitise toe kaotanud, et töötada vanematel või piiratud ressurssidega masinatel.
  • Kontrollerid:
    • Libreid: Paljud avatud lähtekoodiga draiverid töötavad üsna hästi, kuigi peaaegu kõigil juhtudel edestavad neid suletud lähtekoodiga draiverid. Distrood, mis sisaldavad ainult neid, on 100% tasuta, mida ma hiljem mainisin.
    • Omanikud: Mängijate puhul või muul kasutusel, kus on vaja riistvarast maksimum välja võtta, on eelistatav valida omanikke, seda enam, kui tegemist on GPU-ga.
  • kerged distrood: Vanade või piiratud ressurssidega arvutite toetamiseks on loodud palju distributsioone. Nendel on tavaliselt kerged töölauakeskkonnad, mida ma hiljem mainin. Näited on: Puppy Linux, Linux Lite, Lubuntu, Bodhi Linux, Tiny Core Linux, antX jne.
• Tarkvaratugi ja eelinstallitud tarkvara: Kui otsite parimat tarkvaratuge, olgu selleks siis mis tahes programmid või videomängud, on parimad valikud populaarsed distributsioonid, mis põhinevad DEB-l ja RPM-il, kuigi eelistatavalt on esimene parem. Universaalsete pakettide saabumisega aitab see arendajatel jõuda rohkemate distributsioonideni, kuid neid ei kasutata veel nii palju, kui peaks. Teisest küljest on ka tõenäoline, et vajate terviklikku süsteemi, kus on peaaegu kogu vajalik tarkvara eelinstallitud, või kui soovite lihtsalt kõige pisemat ja lihtsamat süsteemi.
  • Miinimum: Seal on palju minimaalseid distrosid või neid, millel on ISO-piltide allalaadimise võimalus põhisüsteemiga ja mitte millegi muuga, et saaksid oma maitse järgi vajalikke pakette lisada.
  • Komplekt: Eelistatuim variant on terviklikud ISO-d, nii et sa ei pea vaeva nägema kõike nullist installimisega, vaid sul on juba esimesest distro installimise hetkest olemas suur hulk pakette.
• Turvalisus ja privaatsus/anonüümsus: Kui olete mures turvalisuse, anonüümsuse või privaatsuse pärast, peaksite teadma, et peaksite valima võimalikult populaarse ja parima toega distributsiooni, millel on uusimad turvapaigad. Mis puudutab anonüümsust/privaatsust, siis soovi korral on selleks spetsiaalselt loodud.
  • normaalne: Kõige populaarsematel distrodel nagu openSUSE, Linux Mint, Ubuntu, Debian, Arch Linux, Fedora, CentOS jne on suurepärane tugi ja turvavärskendused, kuigi need ei ole keskendunud turvalisusele, privaatsusele/anonüümsusele.
  • Soomustatud: on mõned, millel on täiendavat karastamist või mis austavad kasutaja anonüümsust või privaatsust kui olulist põhimõtet. Mõned näited, mida te juba teate, nt TAILS, Qubes OS, Whonix jne.
• Käivitussüsteem: Nagu võib-olla teate, on see miski, mis on jaganud paljud kasutajad ja süsteemiadministraatorid nende vahel, kes eelistavad lihtsamat ja klassikalisemat init-süsteemi, nagu SysV init, või kaasaegsemat ja suuremat, nagu systemd.
  • Klassikaline (SysV init): kasutas enamik distrosid, kuigi tänapäeval on peaaegu kõik neist üle läinud kaasaegsele süsteemile. Selle eeliste hulgas on see, et see on lihtsam ja kergem, kuigi see on ka vana ja polnud omal ajal mõeldud tänapäevaste operatsioonisüsteemide jaoks. Mõned, mis seda süsteemi endiselt kasutavad, on Devuan, Alpine Linux, Void Linux, Slackware, Gentoo jne.
  • Kaasaegne (süsteemne): See on palju raskem ja katab rohkem kui klassikaline, kuid enamik distrosid on selle vaikimisi valinud. See on paremini integreeritud kaasaegsetesse süsteemidesse, sellel on palju haldustööriistu, mis muudavad töö palju lihtsamaks. Selle vastu võib-olla on see Unixi filosoofia kaotus, arvestades selle keerukust, ja ka kahendlogide kasutamine lihtteksti asemel, kuigi selle kohta on igasuguseid arvamusi...
  • teised: On ka teisi vähem populaarseid alternatiive, nagu runit, GNU Sherped, Upstart, OpenRC, busy-box init jne.
• Esteetilised aspektid ja töölauakeskkond: Kuigi saate installida soovitud töölauakeskkonna mis tahes distributsioonis, on tõsi, et paljudel neist on juba vaiketöölauakeskkond. Õige valik ei sõltu ainult esteetikast, vaid ka kasutatavusest, muutmisvõimest, funktsionaalsusest ja isegi jõudlusest.
  • GNOME: GTK teekide põhjal on see valitsev keskkond, mis on kõige olulisemate distributsioonide seas enim laiendatud. See on keskendunud hõlpsale ja lihtsale kasutamisele ning tohutu kogukonnaga, kuigi see on ressursside tarbimise seisukohast raske. Lisaks on sellest tekkinud ka tuletised (Pantheon, Unity Shell...).
  • KDE Plasma: Qt teekide põhjal on see teine ​​suurepärane projekt lauaarvutite osas ja seda iseloomustab selle kohandatavus ja viimasel ajal ka jõudlus, kuna see on end kergeks pidades palju "kaalust alla võtnud" (kasutab vähe riistvararessursse), samuti selle välimus, vastupidavus ja vidinate kasutamise võimalus. Selle vastu võib ehk märkida, et see pole nii lihtne kui GNOME. Sarnaselt GNOME-ile on ilmunud ka tuletised nagu TDE jne.
  • MATE: See on üks populaarsemaid GNOME-i kahvleid, millest on saanud. See on ressursitõhus, ilus, kaasaegne, lihtne, Windowsi töölauataoline ja viimastel aastatel mitte eriti märgatavalt muutunud.
  • Cinnamon: See põhineb ka GNOME-il, millel on lihtne ja atraktiivne välimus, samuti paindlik, laiendatav ja kiire. Võib-olla on negatiivne vajadus teatud ülesannete täitmiseks kasutada õigusi.
  • LXDE: põhineb GTK-l ja see on kerge keskkond, mis on mõeldud tarbima väga vähe ressursse. See on kiire, funktsionaalne ja klassikalise välimusega. Negatiivne külg on sellel võrreldes suuremate keskkondadega ja see, et sellel pole oma aknahaldurit.
  • LXQt: põhineb Qt-l ja tuleneb LXDE-st, see on ka kerge, modulaarne ja funktsionaalne keskkond. Sarnaselt eelmisega, kuigi see võib olla ka visuaalsel tasandil mõnevõrra lihtne.
  • Xfce: põhineb GTK-l, mis on kahe eelmise kõrval üks parimaid kergeid keskkondi. See paistab silma oma elegantsi, lihtsuse, stabiilsuse, modulaarsuse ja konfigureeritavuse poolest. Nagu selle alternatiivid, võivad sellel olla piirangud mõnedele kasutajatele, kes otsivad midagi kaasaegsemat.
  • teised: on ka teisi, kuigi neid on vähemuses, Budgie, Deepin, Enlightenment, CDE, Sugar jne.
• Paketihaldur: nii administreerimisega seotud probleemide puhul, kui olete harjunud kasutama üht või teist paketihaldurit, kui ka ühilduvuse põhjustel, olenevalt sellest, mis tüüpi binaarfaili sageli kasutatav tarkvara on pakendatud, peaksite kaaluma ka õige distro valimist.
  • DEB-põhine: need on valdav enamus tänu Debianile, Ubuntule ja nende paljudele tuletistele, mis on muutunud väga populaarseks, nii et kui soovite binaarfailide suurimat saadavust, on see parim valik.
  • RPM-põhine: Seda tüüpi pakette on ka palju, kuigi mitte nii palju, kuna distrod nagu openSUSE, Fedora jne pole jõudnud nii paljude miljonite kasutajateni kui eelmised.
  • teised: On ka teisi vähemuspaketihaldureid nagu Arch Linuxi pacman, Gentoo portage, Slackware pkg jne. Sellisel juhul pole väljaspool distributsioonide ametlikke reposid tavaliselt palju tarkvara. Õnneks on universaalsed paketid, nagu AppImage, Snap või FlatPak, muutnud selle pakendatavaks kõigi GNU/Linuxi distributsioonide jaoks.
• põhimõtted/eetika: See viitab sellele, kui soovite lihtsalt funktsionaalset operatsioonisüsteemi või kui otsite midagi eetilistel kriteeriumidel või põhimõtetel põhinevat.
  • normaalne: Enamiku distributsioonide repodes on tasuta ja patenteeritud tarkvara ning kernelis patenteeritud moodulid. Nii on teil püsivara ja patenteeritud draiverid, kui seda vajate, või muud elemendid, nagu multimeedia, krüptimise jne patenteeritud kodekid.
  • 100% tasuta: need on distributsioonid, mis on kõik need suletud allikad oma repodest välja jätnud ja kasutavad isegi GNU Linux Libre'i tuuma ilma binaarplokkideta. Mõned näited on Guix, Pure OS, Trisquel GNU/Linux, Protean OS jne.
• Sertifitseeritud: Mõnel konkreetsel juhul võib olla oluline, et GNU/Linuxi distributsioonid järgiksid teatud standardeid või omaksid teatud sertifikaate ühilduvuse huvides või selleks, et neid saaks kasutada teatud asutustes.
  • Tunnistust pole: kõik muud distrood. Kuigi valdav enamus on POSIX-ühilduvad ja mõned teised vastavad ka LSB-le, FHS-ile jne. Näiteks on mõned veidrused nagu Void Linux, NixOS, GoboLinux jne, mis kalduvad mõnest standardist kõrvale.
  • tunnistusega: mõnel on sellised sertifikaadid nagu The Open Groupi omad, näiteks:
    • Inspur K-UX oli Red Hat Enterprise Linuxil põhinev distro, mis õnnestus registreerida UNIXina.®, kuigi see on praegu mahajäetud.
    • Leiate ka teisi teatud sertifikaatidega, näiteks SUSE Linux Enterprise Server ja selle IBM Tivoli Directory Serve LDAP Certified V2 sertifikaadiga.
    • CentOS-il põhinev Huawei EulerOS operatsioonisüsteem on samuti registreeritud UNIX 03 standard.

Diagrammid OS-i valimiseks

See diagramm jõudis minuni sõbra kaudu, kes selle mulle edasi andis. Otsustasin leida veel mõned ja jagada seda, et aidata paljusid eri tüüpi kasutajaid ja vajadusi. Y vooskeemide kogumise tulemus on selline:

Kas tulete mõnest teisest OS-ist?

Pidage meeles jah olete hiljuti sattunud GNU/Linuxi maailma ja pärit teistest erinevatest operatsioonisüsteemidest, näete ka neid juhendeid, mille koostasin, et aidata teil esialgse distro valikul ja kohandamisel:

• Juhend Microsoft Windowsi kasutajatele
• Juhend macOS-i maailmast tulevatele kasutajatele
• Juhul kui olete pärit google android maailm, ja kuna teil pole varem olnud arvutit või Chromebooki, soovitan teil valida ChromeOS-i, Android x86 (Prime OS, Harmoonia OS, Bliss OS,jne.), Pilv valmisvõi Chromium OS.
• Nende jaoks, kes tulevad sellistest süsteemidest nagu FreeBSD või muud *BSD-d, Solaris jne, ei tohiks teil olla probleeme teisaldamisega, kuigi tunnete end mugavamalt sellistes distrodes nagu Gentoo o Slackware. Või võib-olla astuda BSD ja GNU/Linuxi vahel, näiteks distributsioonidega Debian GNU / kFreeBSDJne

Nendelt linkidelt leiate millised distributsioonid on teie jaoks parimad., sõbralikuma keskkonnaga, mis sarnaneb sellega, mida kasutasite varem...